Budism
1.
Gautama Buddha õpetab, et elu on loodud sõltuvuses. Kui see on nii, siis vaatame puu poole. Soov - ja pingutused selle soovi teostamiseks - võimaldavad seemnel kasvada ja õitseda, kuni see õitseb täies ulatuses. Buddha õpetab, et see soov, need liikumapanevad jõud sünnivad teadmatusest. Ja ta õpetab, et see teadmatus on kogu elu päritolu. Sellest tekivad kõik teised hilisemad põhjused (mis omakorda on tagajärjed), kuni elu jälle möödub. "Sõltuvuses tekkimise" (pratitya-samutpada, sanskriti keeles) ahelat võib omakorda rakendada kogu elu suhtes; see ei kehti ainult inimeksistentsi kohta. Kui aga minna tagasi selle ahela alguse, mitte-teadmise juurde, võib esitada endale küsimuse, millest jälle see ahel tekib. Gautama Buddha õpetab mujal, et inimmeel ei suuda ette kujutada lõplikku põhjuseta põhjust (siinkohal võiks küsida, kas ka tagajärgedeta tagajärg on kujuteldamatu), kuid ta ei ütle, et seda lõplikku põhjuseta põhjust ei ole olemas. Ainult meie kujutlusvõime on liiga piiratud, et seda tajuda või mõtetes luua. Noh, ma arvan, et selle viimase põhjuseta põhjuse, kõik-ühes põhjuse nimi on Jumal.
2.
Meie, olendid, kes me oleme loomine, leiame rahu läbi praktilise sallivuse tee. Mahatma Gandhi vägivallatuse (ahimsa) tee ei tähenda minu jaoks seda, et teise arvamust tehakse enda omaks ilma südametunnistuse uurimiseta, vaid et - Buddha sõna õigest vaatepildist tõetruult - tunnustust otsitakse iseendas. Teine võib tunnistada teist tõde kui meie ise; siinkohal dikteerivad sallivuse ja heategevuse põhimõtted, et peaksime püüdma jagada ilma domineerimata, st mitte domineerida teise üle, vaid pigem püüda teda veenda, et ta valiks armastuse tee. Aga mis on armastuse tee?
Praktiline viis armastuse elamiseks on asetada end teiste hulka. See ei tähenda teise ülevõimendamist, vaid pigem tähendab see, et tuleb tunnistada, et enda tunnetus on alati piiratud tunnetus - nagu Gandhi andis oma autobiograafiale nime: "Katsed tõega" (Experiments with Truth). Me võime olla vabad oma püüdlustes katsetada tõega ja mitte võtta oma vahepealseid samme või tulemusi tõeks iseenesest.
3.
Läbi tähelepanelikkuse väikeses, s.t. läbi tähelepanelikkuse nende asjade suhtes, mis sinuga praegu juhtuvad, läbi tunnetuse ande, mis kujuneb tunnetuse ja suhte kaudu, on sul võimalik muuta tulevane käitumine Jumalale meelepärasemaks, võttes arvesse seda, mida sa oled nüüdseks õppinud. See on üks võimalik õppimisprotsess. Seega on oletatav "viga" nüüdsest hoolimine tulevikust. See toimib aga ainult siis, kui rakendada budistlikku tähelepanelikkuse motiivi. Tähelepanelikkus on lihtsalt teine sõna inimmeele kinnistumise kohta siin ja praegu. Meele siin ja praegu tähendab - kui tähelepanelikkuse motiiv - teravdatud teadvuse ideed. Selle kontemplatsiooni eesmärk on "mina olen" äratundmine.
